Käsitööhariduse algatajad Fredrika Wetterhoff ja Reet Kurrik

19. sajani lõpp
Fredrika Sofia Wetterhoff (1844-1905) asutas kudumiskooli Hämeenlinnas Soomes 1885 aastal.

Reet Kurrik (1849-1948) asutas kudumiskooli 1895 aastal Suure-Jaani kihelkonnas Enge mõisas Eestis.

....ja neid seovad minu uurimise all olevad käsitööliste žakardpeaga kangasteljed.

Wetterhoff asutas enda nimelise naistele mõeldud käsitöökooli 1885 aastal. Tema eesärgiks oli anda just vaestele naistele enda ülalpidamise võimalus, et nad tunneksid ennast iseseisvana ja neil oleks meelepärane tegevus. Koolis võisid õpetust saada kõik naised ka jõukamad, kuid suhtumine oli kõigisse võrdne. Esialgu õpetati koolis linase kanga õmblemist, kudumist, heegeldamist, õlu valmistamist, puidust skulptuuri ja geomeetrilist joonistust. Juba teisel aastal sai olulisimaks kangakudumise õpetamine. 1890 alustati kangakudumisõpetajate koolitamisega. Selleks kutsuti õpetaja Carl Neu Saksamaalt. 
Wetterhoffi koolis õpetati kangakudumist ka žakard kangastelgedel. Tundub, et žakardpead osteti Saksamaalt ja teljeraamistik valmistati kooli puutööklassis. Kool müüs õpilaste valmistatud tekstiille ja kangastelgesid.  Wetterhoffis hariduse saanud õpetajaid saadeti naaberriikidesse ja Venemaale oma oskusi edasi andma. www.wetterhoff.fi

Reet Kurrik alustas kangakudumise õpetamist enda mõisakoolis Enge mõisas 1895 aastal. Tema üks kangakudumiseõpetajatest E.Soinine oli Wetterhoffi kooli kasvandik.   Enge mõisas olid Soomest tellitud ühe jalapuuga suured teljed millel ühe kanga sees võis olla 50-60 niit(niiepuud). Väiksed teljed olid kuni 16 niiepuuga.

1898 aasta ajalehe väljalõige...
Enge mõisas Suure-Jaani kihelkonnas korraldab kunst-kudumise kursusi mõisaproua Kurrik ja kursuse õpetust annab Soome neiu E. Soininen kes on kuulsa Hämeenlinna kudumisekooli kasvandik. Kursus maksab 5.- rubla kuus ja kahe, kolme kuuga võib kursuse läbi teha. Oi, missugused teljed! Kui mitmed niied ühe kanga pääl! Aga jalapuu üks ainus, mis neiu jalatallamisel niied nii ilusti kordamööda tõusma ja vajuma sundis et aina ime.

1898 aastal E. Soininen lahkub Eestist. Ta on õpetanud 130 osavõtjat. Neiu Soininen on mitmes Eesti põllumeesteseltsi väljanäitustes auhinna võitnud. Reet Kurrik pidas enda kooli 20 aastat. 
......................

Alates 1904 hakkas žakard kangastelgesid käsitööliistele valmistama lätlane Peter Vilumson ( PĒTERIS VIĻUMSONS). Ta müüs neid kodumaal ja naaberriikides. Peale seda valmistasid neid vähesel määral ka eestlased ise.....enda tarbeks. Wetterhoff kasutas žakard kangastelje pead aga Vilumsoni leiutisest varem, ostes neid endale Saksamaalt umbes 1890-ndatel. Ilmselt sai ka Vilumson oma kangastelje idee Saksamaalt või Inglismaalt. Kahjuks on tema noorusaeg ja elulugu enne tuntud leiutajaks saamist teadmata.

Eelmine
Tekstiilide kudumise/disainimise abivahendid.

Lisa kommentaar

Email again: